Salumetsa loomad.  

Metsvint on meie metsade tavalisemaid linnuliike. Isalinnul on kirev sulestik. Emaslind on üleni rohekashall. Mõlemal on tiival kaks valget vööti. Isalinnu laul on kõlav ja reibas. Vanarahva meelest hõikab ta lauldes : "Siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!" Metsvindi pesa asub tavaliselt puu oksaharude vahel ja see on seest vooderdatud samblaga. Poegade toitmise ajal on metsvindi põhiliseks toiduks putukad, muul ajal seemned, pungad ja marjad.

Kasekedrik on liblika vastne kes toitub kaselehtedest. Teda on raske märgata,sest ta on puukoorega sama tooni. Kui Kasekedrik sööb lehti tekkib tihti peale puul kaitse reaktsioon ning väljastab lehtedesse mõrudat ainet. Kasekedrik moodustab oksale umbes 25 cm pikkuse pesa kus sees on röövikud. 

Lehelind on varblase suurune roheka värvusega lind. Nende sarnasus on suur, aga hääl on täiesti erinev. Kõik lehelinnud teevad oma pesa maapinnale. Lehelindude pealmiseks toiduks on putukad.

Kui leiame pähkli seest "ussikese"ei ole see ussike vaid pähklijärsaka vastne. Pähklijärsak on herneterast väiksem mardikas kes uuristab pähklikoore sisse augud ning muneb sinna vastsed. Munast kooruv vastne hakkab sööma pähklituuma. Sügisel uuristab ta koore sisse augu ning kaevab ennast mulla alla ja järgmisel kevadel kaevavad ennast välja ja on täiskasvand.

Pildil on.........................................

Pildil on .............................................

Pildil on ........................................

Elisabeth Kukk Elisabet Soonsein Kaisa Aasmaa

Metssiga erineb koduseast selle poolest, et on kõrgemate jalgadega, saledam ja väledam. Tema keha on kaetud tumedate harjastega. Elupaigana eelistab ta niiskeid lehti ja segametsi. Talvel ei suuda ta sügavas lumes kuigi laialt ringi liikuda. Kevadel, suvel ja sügisel on metssea toiduks mitmesugused taimed, putukate vastsed ja muud loomakesed. Ta sööb ka hiiri, konni, linnupoegi ja mune. Kevaditi käib ta rüüstamas kartulipõlde. Metssea tõsisemad vaenlased on hunt ja ilves.

Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomadega. Salumetsa mullas on rohkem vihmausse kui muudes metsatüüpides. Rohurindes on palju putukaliike näiteks jooksikuid. Põõsastel ja puudel elavad teistsugused putukaliigid. Ainuüksi haava puidust, koorest, pungadest ja lehdedest toitub 300 erinevat putukaliiki. Mõnedki puudel - põõsastel elavad putukad on tuntud kui kahjurputukad : kasel näiteks kase kedrik, sarapuul pähklikärsakas.

Metskitse võib näha nii metsas, põllul, kui ka niidul. Suvel on tema karvkate punakaspruun, talvel hallikas. Nii sulab see paremini kokku ümbritseva loodusega. Sarved on vaid isastel. Igal sügisel heidab sokk sarved ja kasvatab uuesti kevadtalvel. Metskitse suviseks toiduks on peamiselt rohttaimed. Talvel sööb ta lumest väljaulatuvaid puhmaid, põõsaste võrseid ja koort. Sügava lumega ei suuda metskits piisavalt toitu hankida. Siis tuleb talle appi inimene, kes toob metsa söödasõimedesse vihtu, heina ja juurvilju.

Salumetsa mullas on rohkem ........................... kui muudes metsatüüpides. Ainuüksi haava puidust, koorest, pungadest ja lehtedest toitub ............. erinevat putukaliiki. Kasekedrikut on raske märgata, sest ta on ............................. sama tooni. Metskitse võib näha nii ......................... , .................... , kui ka ..................... . Suvel on Metskitse karvkate ......................... , talvel ............................. . Metssiga eelistab elupaigana ........................ leht ja ........................... . Metssea tõsisemad vaenlased on ............................ ja ................................. . Metsvindi Isalinnu laul on .............................. ja ............................... .

Pildil on .........................................

Name

Safari may block some audio or video from playing automatically and ‘read to me’ will skip these. You can configure this in Safari’s preferences.