Lühike ülevaade Keila lasteraamatukogust läbi aegade

70 aastat raamatukogu Keila lastele

Antique paper texture

2020 aasta suvi tõi lasteteenindusse maskotid Herta ja Hermani, kes on valminud kunstnik Liivika Asumaa käe all.

Lasteteeninduse logo alates okt. 2021. Logo kujundas kunstnik Triin Kuusler laste logokonkursile laekunud töödest inspireerituna.

Jänkud on meie raamatukogus varemgi raamatuid lugenud - lasteosakonna logo Harju Keskraamatukogu ajast.

70ndatel oli lasteraamatukogus enamik lugejaist III-IV klassi õpilased,&nbsp;nooremaid ja vanemaid lugejaid oli vähem. Kõige aktiivsemad olid V-VI klassi õpilased, nemad läksid üritustega kaasa, aitasid neid korraldada. Tihe side oli kujunenud Keila I Keskkooliga, korraldati regulaarselt raamatunde.&nbsp;

Selles majas oli raamatukogudel kasutuses kaks tuba. Raamatukogudel oli ühine eesruum, kus asus laenutuslett täiskasvanud lugejate jaoks. Fondiruumi viis uks, mis asus laenutusleti taga. Eesruumis oli suur vitriin raamatunäituste jaoks.

Keila Rajooni Lasteraamatukogu asutati 01.oktoobril 1951.a. Lasteraamatukogu asus ühes toas Keila Rajooni-raamatukoguga, mis selleks ajaks oli (küll erinevate nimede all) oli eksisteerinud Keilas juba aastast 1919.a.

Raamatukogu asus sel ajal Haapsalu mnt 25 majas (endine vallamaja, hilisem muusikakool).

1962&nbsp;sai lasteraamatukogu uueks nimeks Keila Linna Lasteraamatukogu. Lisaks Keila laste teenindamisele, jäi raamatukogu ülesandeks ikkagi Keila piirkonna raamatukogude* metoodiline juhendamine ja kontrollimine.&nbsp; 15.02. 1963a. nimetati Keila Linna Lasteraamatukogu Harju Rajooni Lasteraamatukoguks, saades nüüd ka rajooni lastetöö juhtimise keskuseks. 1968. aastal asus lastetöö metoodikuna tööle ELME TOOMEPUU, kes hiljem töötas raamatukogus direktori astetäitjana teadustöö alal.

*Keila piirkonna raamatukogude all mõeldi endisi Keila rajooni raamatukogusid.

1979-1984 aastatel toimus lastekirjanduse osakonna kaadris palju muutatusi. Oli ümberpaigutusi, kui ka uute töötajate tööle võtmisi.

Mall Aunver asus tööle lastebiograafina, aasta hiljem siirdus ta lastetöö metoodiku kohale.

Lugemistoa juhatajaks tuli ILLE LAAS, kelle 1982 a vahetas välja LEILI KUKTALU.

Mõne aja pärast sai raamatukogu pisut avarama ruumi kultuurimaja teisel korrusel „suurte raamatukogu“ peal. Eelmise kõleda ühe aknalise toa asemel saadi kolme aknaga valgusküllane ruum, lisaks veel üks pime panipaik, kuhu paigutati ajalehed ja nn tagavarafond.&nbsp;&nbsp;

Uus ruum oli kultuurimaja kõige suurem tuba, senine oli aga olnud kõige külmem.

Trotsides viimastel aastatel viirusega seotud piiranguid, toimetame jätkuvalt lastetööga. Kolmandat hooaega on alustamas "Lugemisisu" programm, mis on mõeldud nii koolilastele, kui lasteaiarühmadele.

Samuti on taas peagi laste suureks rõõmuks lugemist kuulamas lugemiskoer RUBY, kellele sel aastal peaks töist tuge hakkama pakkuma ka lugemiskoer LOTTA.

Craft paper border

70 aastat raamatukogu Keila lastele

Virtuaalse väljapaneku koostas Varje Mägi Kasutatud materjal: Keila raamatukogu kroonika 1918-1969 (koostaja M.Aunver, Keila, 1994) Keila raamatukogu kroonika 1970-1989 (koostaja M.Aunver, Keila, 1997) Keila raamatukogu kroonika 1990-1995 (koostaja M.Aunver, Keila,1997) Keila raamatukogu kroonika 1996-2007 (Keila, 2008) Keila lasteraamatukogu kroonika I

25.01.1979 moodustati MALL AUNVERI eestvedamisel lastekirjanduse osakonna juurde noorte raamatusõprade klubi "Rops".

Klubi esimene president oli Tiina Kuusk, olid ka ministrid ning päevikupidaja.

Kohtuti kirjanikega, õpiti raamatukogu-tööd. Toimusid teemaõhtud, esineti näidenditega ning käidi ekskursioonidel.

15.01.1975.a Lasteraamatukogu likvideeriti ja selle asemele loodi Harju Rajooni Keskraamatukogu lastekirjanduse osakond.

1978.a lõpuks oli lastekirjanduse osakonnas 11 024 teavikut, lugejaid 1124.

Leelo Aunver laenutamas raamatuid, teenindab Maie Käbal.

2019. aasta sügisel tuli raamatukogu lasteteeninduse töötajaks VARJE MÄGI. Samal ajal vahetus ka laenutaja - senine töötaja Eve Eelmäe asus tööle täiskasvanud lugejate teenindajana ning lasteteeninduse letis asus tööle KAISA TOMS.

2020.aasta sügisel toimus samuti majasisene kaadrivahetus. Seni täiskasvanud lugejatega tegelenud ning raamatukogu fondi korrashoiu eest seisev TUULI TIKKO hakkas samuti nõustama raamatukogu nooremaid lugejaid.

Käesoleva aasta algusest on Kaisa Tomsi asemel lasteteeninduses asendajana tööl ANNE KABEL.

Lasteraamatukogu ametlikud nimed läbi aegade

1951 Keila Rajooni Lasteraamatukogu 1962&nbsp;Keila Linna Lasteraamatukogu 1963 Harju Rajooni Lasteraamatukogu 1975 Harju Rajooni Keskraamatukogu lastekirjanduse osakond 1990 Harju Maakonnaraamatukogu teenindusosakonna üks osa

1.dets.1952 asus lasteraamatukogu juhatajana tööle LAINE RIŽKAJA. Uueks laenutajaks tuli raamatukokku VEERA MAIDLA (Tammesaar).

Vasakult: Esta Sulg (Ojapõld), Helga Rahu ja Laine Rižkaja

1.detsembril 1953.a sai lasteraamatukogu uueks juhatajaks HELGA RAHU. Selleks ajaks oli lasteraamatukogus juba 3415 raamatut, lugemas käis 355 last. Tehti esimesi katseid koostööks kooliga.&nbsp;

Laenutajatena töötasid lasteraamatukogus ESTA SULG (1953-1954), ÕILME ORRO (1954-1955), VIIVI NÕMME&nbsp;(1955-1957). Hea koostöö oli nii kooli, kui lastaiaga. Suveperioodil anti Keila lasteaiale välja rändraamatukogu.

Töötati väga kitsastes tingimustes. Lasteraamatukogu väikeses ruumis oli raske leida kohta, kuhu poleks paigutatud raamatuid. Vähe sellest, et riiulid olid raamatutest üle koormatud, neid võis leida isegi laudadel, toolidel ja põrandale virna laotult.

Lühikest aega töötas bibliograafina IRINA TAMBERG (1983-1984). 1984 aastal asus sellel ametikohale EVE EELMÄE.

ÜLLE VIITKARi (1985-1986) asemel tuli lasteosakonna lugemissaali raamatukoguhoidjaks LJUDMILLA ANTONOVA.

Ljudmilla viis läbi raamatukogutunde Keila II Keskkooli õpilastele. Venekeelseid teematunde ja kirjandusõhtuid korraldas ta ka hiljem (alates 1994) teenindusosakonna töötajana.

1951-1957 asusid raamatukogud aadressil Haapsalu mnt 7.

Lasteraamatukogu loomise otsustas aga asjaolu, et seoses sellega saadi juurde ka raamatute ostmise summasid.

Lasteraamatukogu esimeseks juhatajaks sai AINO HEINA.

Esimeseks laenutajaks oli VALENTINA SOTNIK.

1957 aasta alguses koliti uude majja - vastvalminud Keila Kultuurimajja. Selles majas tegutseti 54 aastat.

Kultuurimajas sai raamatukogu enda käsutusse kaks tuba alumisel korrusel. Ühte paigutati laenutuslett ja raamatud, teine jäi lugemistoaks. Lasteraamatukogu paigutati lugemistoa kõrval asuvasse ruumi. Selle ruumikese suuruseks oli 30m2 ning sissepääs oli eraldi uksest.

1.okt.1981 asus lastebibliograafina tööle ANNE MARKUS, kes kaks aastat hiljem asus tööle pensionile läinud laenutaja MAIE KÄBALi asemel laenutajana. 1983.aastal läks pensionile ka senine lasteosakonna juhataja HELGA RAHU.

REET VAHERSALU alustas lastekirjanduse osakonna juhatajana 1983.ndal aastal ning töötas lastega kuni 2019.aasta kevadeni.

1990. aastal asendusid rajoonid maakondadega ning muutus ka raamatukogu nimetus - raamatukogu uueks nimetuseks sai Harju Maakonnaraamatukogu

Aasta 2002 tõi kaasa interneti püsiühenduse raamatukogus ning 3 aastat hiljem (alates 01.01.2005) hakati lastele raamatuid laenutama arvutiga. Sama aasta lõpus jäeti lõplikult hüvasti kaart kataloogiga.

Toimusid raamatukogutunnid kooli- ja lasteaialastele.

Üritused lastega viidi jätkuvalt läbi Keila Kultuurikeskuse ruumides, sest endi ruumid olid ürituste jaoks väikesed

Lasteraamatukogul oli omaette väike toake. Laenutuslett asus otse ukse juures. Siis veel avafondi polnud ja raamatu tõi lapsele raamatukoguhoidja. Agaramaid lugejaid lubati ka fondiruumi, kus nad ise riiulitelt raamatuid võisid valida. Selleks tuli kitsukesest avast, mis jäi ukse ja laenutusleti vahele, läbi pugeda.&nbsp;

Keila kinos „Saluut“ tegutses kooli filmiklubi „Kõps“, mille tegevustest võtsid osa ka raamatukogutöötajad.

Toimusid üleriigilised lasteraamatunädalad. 1979. a kevadel kohtuti selle ürituse raames kolme lastekirjanikuga - Uno Leiese, Iko Mariani ja Olivia Saarega.

1970a alguses avati lasteraamatukogu lugemistuba. Tuba sai korda 1969 aasta lõpuks - üles pandi päevavalguslambid, vahetati välja radiaatorid, tehti spetsiaalsed riiulid. Abi saadi Harju Kek-ilt. Lasteraamatukogu sai lugemistuppa ka uued lauad ja toolid, laenutusruumi aga uued riiulid.

Lasteteeninduse alalt leiab lastele ning noortele mõeldud ilu- ja teadmiskirjandust, ajakirju ning lauamänge.

Lastetoas on raamatuid kõige noorematele lugejatele. Siin on raamatud trükitähtedega, lugemismänge ning mõnus lugemispesa, kus raamatuid lugeda.

Harju Maakonnaraamatukogu avas oma lugejatele uksed Keila Kooli majas 25. juunil 2012.

Seni kahes majas eksisteerinud raamatukogu hakkas tööle avatud planeeringuga teenindusalal ning eraldi osakondi ei eksisteeri. On üks teenindusosakond, lapsi teenindavad teenindusosakonna töötajad.

Esialgu polnud lasteraamatukogul eraldi ruumi. Kogu töö toimus ühes toas täiskasvanud lugejatega. Lasteraamatud korjati teiste raamatute hulgast välja ja pandi eraldi riiulitele.

Esimene aasta uues majas polnud eriti rõõmutoov. Linnas levis lastehalvatus ja suur gripilaine. Seetõttu kippus vähenema ka lugejate arv. Ka ürituste korraldamine lastele oli 1957 aasta teisel poolaastal täitevkomitee otsusega keelatud.

Puudust tunti raamatukogu mööblist, Osa raamatuid seisis veel hulk aega pärast kolimist pakkides, sest polnud piisavalt riiuleid.&nbsp;

1959.aastal tuli lasteraamatukogus taas uus laenutaja - MAIE KÄBAL, kes asus tööle HELGE SUURSOO (1957-1959) asemel.