Loading...
JÕULUDLoading...
EESTLASTE SUUREMAD PÜHAD
Loading...
JÕULUAJAL TÄHTPÄEVAD ON:
TOOMAPÄEV (21. DETS.),
JÕULUPÄEV (24. DETS.),
JÕULUPÜHAD (25.– 27. DETS.),
TABANIPÄEV (26. DETS.),
VANA-AASTA (31. DETS.),
UUSAASTA (1. JAAN.) ja
KOLMEKUNINGAPÄEV (6. JAAN.).
JÕULUPÄEV (24. DETS.),
JÕULUPÜHAD (25.– 27. DETS.),
TABANIPÄEV (26. DETS.),
VANA-AASTA (31. DETS.),
UUSAASTA (1. JAAN.) ja
KOLMEKUNINGAPÄEV (6. JAAN.).
toomapäev (21. detsember)
Toomapäev tähistab eesti rahvakalendris jõuluaja algust.
Toad puhtaks, kuusk tuppa, piparkoogid ja verivorstid ahju – nii see pühademeeleolu tekib.
Toomapäev tähistab eesti rahvakalendris jõuluaja algust.
Toad puhtaks, kuusk tuppa, piparkoogid ja verivorstid ahju – nii see pühademeeleolu tekib.
jõululaupäev (24. detsember)
jõulupühad (25.– 27. detsember)
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
25 detsember - Kristuse sündimise püha
26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana.
27. detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev.
jõulupühad (25.– 27. detsember)
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
25 detsember - Kristuse sündimise püha
26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana.
27. detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev.
tabanipäev (26. detsember)
Meie põhjanaabrite tavandis on seos hobustega hästi iseloomulik. Soomes mindi tabanipäeva õhtul hobusega reesõitu tegema, hobune pidi olema hästi toidetud ja südilt jooksma. Kirikust koju sõidul läks võiduajamiseks, kes teistest ette jõudis, oli kogu aasta tööde-toimetustega teistest peredest ees.
vana-aasta (31. detsember)
Eestis tähistatakse aastavahetust e. nääre alates 16. sajandist.
Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.
Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest.
uusaasta (1. jaanuar)
Eestis tähistatakse aastavahetust e. nääre alates 16. sajandist.
Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.
Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest.
uusaasta (1. jaanuar)
