Loading...
Lindude NäoraamatLoading...
By Helena, Kirke, Getter, Riko, KenertLoading...
2023
SISUKORD
Sisukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Rasvatihane . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Leevike. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Suur-kirjurähn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Varblane . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Puukoristaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Harakas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Hakk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Hallvares . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Rasvatihane . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Leevike. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Suur-kirjurähn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Varblane . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Puukoristaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Harakas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Hakk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Hallvares . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
03
04
05
06
07
08
09
10
04
05
06
07
08
09
10
Rasvatihane
Rasvatihane on keskmiselt 15 cm pikk ja kehamass on 19 g. Rasvatihane on altpoolt hallikasvalge, kuid kõigil alamliikidel on must lagipea ja kurgualune, ning kurgu alt läbi kõhualuse kuni sabani kulgeb must vööt, mis on isastel selgelt laiem kui emastel. Isased on raskemad, pikemate tiibade ja jooksmega kui emased. Lehtmetsas ööbivad isaslinnud on raskemad kui männikus ööbivad isaslinnud.[6] Isased on raskemad ja pikemate tiibade emased kergamad ja lühemate tiibadega.
Rasvatihasel on teada üle 40 häälitsuse. Laulma hakkab rasvatihane juba varahommikul pimedas, õhtul võib teda kuulda kuni päikeseloojanguni.
Rasvatihane toitub putukatest, nende munadest ja vastsetest. Talvel sööb seemneid, marju ja puuvilju.
Rasvatihane pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes ja pesakastides.
Rasvatihasel on teada üle 40 häälitsuse. Laulma hakkab rasvatihane juba varahommikul pimedas, õhtul võib teda kuulda kuni päikeseloojanguni.
Rasvatihane toitub putukatest, nende munadest ja vastsetest. Talvel sööb seemneid, marju ja puuvilju.
Rasvatihane pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes ja pesakastides.
Rasvatihase häält saate kuulata siit
Rasvatihase tegevus
Leevike
Leevikesel on tüse keha, lühike kael ja peenikesed jalad. Leevikesed on umbes 15–19 cm pikkused. Kehakaal on umbes 26 g. Mõlemale sugupoolele on tunnuslikud lühike jäme nokk ja must pealagi. Isaslinnu puguala, rind ja kõhualune on punased, selg on sinakashall. Jalad on mustjaspruunid. Emaslinnu selg on pruunikashall, puguala, rind ja kõhualune on helepruunid kerge roosaka alatooniga.
Leevikese laul on väga vaikne ning koosneb katkendlikest viledest, kurinatest ja kriiksuvatest helidest.
Elupaikadeks eelistab kuusikuid, kuuse-segametsi ja parke.
Leevikese laul on väga vaikne ning koosneb katkendlikest viledest, kurinatest ja kriiksuvatest helidest.
Elupaikadeks eelistab kuusikuid, kuuse-segametsi ja parke.
Suur-kirjurähn
Suur- kirjurähn on meie looduses kõige tavalisem ja tuntuim rähniliik. Ta on väga kergesti äratuntav punase tagakõhu ja sabaaluse järgi, mis eristub hästi ülejäänud valgest kõhust. Linnu mustad tiivad on valgete vöötidega. Isaslinnul on kuklal väike punane laik, emaslinnu pealagi on üleni must
Suurema osa ajast veedavad suur-kirjurähnid puutüvel ronides. Ronimise juures aitab teda tugevatipuliste sulgedega saba. Selle abil saab ta puudele toetuda. Puudelt otsib lind toitu. Suvel söövad suur-kirjurähnid putukate vastseid. Talvel toituvad nad ka okaspuude seemnetest.
Põnevat suur-kirjurähnist
Talle on iseloomulik väga pikk kleepuv keel, mida on hea putukakäikudesse toidu kättesaamiseks sisse lükata.
Ohtu märgates ei lenda ta kohe minema, vaid liigub vaikselt teisele poole puud. Tüve tagant piiludes püüab ta veenduda ohu suuruses ja kas segaja pole lahkunud. See tundub vahest nagu peituse mängimisena.
Külastab talvel sageli toidu hankimiseks lindude söögimajasid.
Suurema osa ajast veedavad suur-kirjurähnid puutüvel ronides. Ronimise juures aitab teda tugevatipuliste sulgedega saba. Selle abil saab ta puudele toetuda. Puudelt otsib lind toitu. Suvel söövad suur-kirjurähnid putukate vastseid. Talvel toituvad nad ka okaspuude seemnetest.
Põnevat suur-kirjurähnist
Talle on iseloomulik väga pikk kleepuv keel, mida on hea putukakäikudesse toidu kättesaamiseks sisse lükata.
Ohtu märgates ei lenda ta kohe minema, vaid liigub vaikselt teisele poole puud. Tüve tagant piiludes püüab ta veenduda ohu suuruses ja kas segaja pole lahkunud. See tundub vahest nagu peituse mängimisena.
Külastab talvel sageli toidu hankimiseks lindude söögimajasid.
Suurt-kirjurähni saate kuulata siit
Koduvarblane
Koduvarblane on jässakas, laia kere, suure pea ja jämeda nokaga värvuline. Tal on tugevalt mustatriibuline pruun selg. Isalinnul on must kurgualune ja silmaümbrus ning hall pealagi, mida ümbritsevad pruunid servad. Emaslinnu pea on aga heledam määrdunudpruuni tooni.
Koduvarblane eelistab elupaigaks kultuur- ja linnamaastikke, ta pesitseb meelsasti inimasustuses: linnades, alevikes, külades jne. Ta väldib metsi.
Varblased söövad erinevaid seemneid, marju, putukaid.
Varblased söövad erinevaid seemneid, marju, putukaid.