Põnev elekter

Sisukord

Sissejuhatus
Info kogumine
Staatiline elekter
Minivälk
Elektri tootmine
Taastuvenergia
Elektri teekond meie kodudeni
Teeme ise elektrigeneraatori
Uurimus
Tulemused
Säästame elektrit!
Kaasasime kõik koolikaaslased
Kokkuvõte
Kasutatud materjalid

3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
30

Sissejuhatus

Hullu Teadlase teaduskonverentsid on väga põnevad ja teemad pakuvad tegevust terveks koolitalveks. Eelmisel aastal me osalesime ja see oli väga vahva. Seega olime kohe nõus uues projektis kaasa tegema, kui õpetaja sügisel selle teatega klassi tuli.
2021. aasta teemaks on elekter. Me teame, et elekter on meil kõikidel kodus olemas. Mitmed masinad kasutavad elektrit. Valgus kodudesse tuleb tänu elektrile. Kuid mida me veel elektrist teame? Meil tekkis kohe päris palju küsimusi!

Mis see elekter on? Kuidas elektrit toodetakse? Kust elekter tuleb?
Kuidas elekter jõuab meieni? Kas elektrit saab näha, katsuda, tunda?
Kas me saame ka ise elektrit tekitada?
Mida tähendab sõna elekter?
Kas on võimalik ka ilma elektrita hakkama saada?
Kui palju elektrit meie pered kasutavad?

Seda kõike me oma töös soovimegi uurida ja teada saada võimalikult palju erinevat infot elektri kohta.

Info kogumine

Alguses ei teadnud me elektrist kuigi palju. Vaid seda, et elekter on olemas igas kodus ja aitab masinaid tööle panna. Meile tuleb appi Hull Teadlane. Kohtusime Hullu Teadlasega video vahendusel. Ta seletas, mis on teadus ja miks seda tehakse. Ka andis Hull Teadlane nõu, kuidas oma uurimust tegema hakata. Saime rohkem teada, mis on elekter. Elekter on meie ümber kogu aeg olemas olnud. Ka välk on elekter. Äikesetormi ajal kuhjub negatiivne laeng pilve alumisse ossa, maapinnal on samal ajal positiivne laeng. Välk hüppab nende vahel, et laengust vabaneda.
Nüüd on inimene õppinud elektrit kasutama. Maailmas on elekter peamisi energiaallikaid.
Hull Teadlane saatis meile ka vahendeid, mille abil saame teha erinevaid katseid.
Kõigepealt vaatasime internetist TÜ teaduskooli elektriteemalisi õppevideoid:
➢ Kuidas töötavad patareid?
➢ Kuidas töötab lüliti?
➢ Mis on elektrijuhid?
➢ Kuidas kaitsta arvutit särtsu eest?
➢ Miks ei tohi panna näppe pistikupessa?
Mõned katsed teeme ka ise läbi, et asjad paremini meelde jääksid. Kuna aga elekter on päris ohtlik, siis kõiki katseid ei ole võimalik ega lubatud kodus järgi teha.

Kohtumine Hullu Teadlasega

Uurime Hullult Teadlaselt saadud paki sisu

Staatiline elekter

Kõikides ainetes on elektrilaenguid. Elektrilaenguid on kahesuguseid: positiivseid ja negatiivseid. Samamärgiliste laengute vahel esineb tõukumine ja erimärgiliste laengute vahel tõmbumine. Kui elektronid kuhjuvad ehk ühte kohta kinni jäävad, põhjustab see paigalseisvat ehk staatilist elektrit.

Õhupallid püüavad elektrone kinni. Hõõrudes õhupalli vastu juukseid, hüppasid elektronid juustelt õhupallile. Kuna juustel ja õhupallil on nüüd erimärgilised laengud, siis tõmbuvad juuksed õhupalli poole. Pall jääb pea külge kinni, iseseisvalt püsima.

Hõõrdumise teel kogunenud elektrilaengute kiiret liikumist võime kogeda nn särtsu näol. Laetud esemed võivad anda teistele kehadele särtsu.

Minivälk

Tekitasime ka ise särtsu (TÜ teaduskooli õppevideo järgi). See oli väga põnev. Saate ka ise järele proovida selle katsekirjelduse abil.

Kuidas katset läbi viia?
➢ Lõika vahtplastist välja väike (vähemalt 10 cm) tükk käepidemeks.
➢ Kinnita vahtplastist käepide kleeplindiga fooliumpanni põhja.
➢ Hõõru vahtplastist plaati vastu oma pead.
➢ Kui tunned, et juuksed tahavad püsti tõusta, siis on vahtplastist plaat laetud.
➢ Pane vahtplastist plaat lauale.
➢ Võta fooliumpann käepidemest kätte ja tõsta vahtplastist plaadi kohale.
➢ Kukuta fooliumpann umbes 30 cm kõrguselt vahtplastist plaadi peale.
➢ Puuduta fooliumpanni
➢ Tõsta fooliumpann käepidemest üles ning puuduta seda uuesti
➢ Kukuta pann uuesti vahtplastist plaadile ja korda eelmiseid samme nii kaua, kuni sa enam pannilt särtsu ei saa.
➢ Vahtplasti uuesti laadimiseks hõõru seda uuesti vastu juukseid.

Elektri tootmine

Elektrit toodetakse elektrijaamades, kus muudetakse elektrienergiaks mingi muu aine energia. Elektri tootmiseks on erinevaid võimalusi:

 soojuselektrijaamad
 hüdroelektrijaamad
 tuumaelektrijaamad
 tuulegeneraatorid
 päikesepaneelid

Eestis toodetakse suurem osa elektrienergiast soojuselektrijaamades põletades põlevkivi, mida kaevandatakse Ida-Virumaal. Põlevkivi põlemisel vabanev soojusenergia muudetakse elektrienergiaks. Põlevkivi on taastumatu maavara. See tähendab, et seda ei teki juurde.
Saime teada, et see ongi üks põhjustest, miks tuleb elektrienergiat säästlikult kasutada. Ka saastab erinevate maavarade: põlevkivi, kivisöe või maagaasi põletamine keskkonda ning rikub meie õhku.